top of page

Norra Mõisa ajalugu

Norra Mõis (saksa keeles Kaltenborn, otsetõlkes Külmalätte) asub Järva maakonnas, Järva vallas. Aastast 2023 kuulub mõis .Contriber grupile.

Mõisa esmakordne mainimine pärineb aastast 1569, kui Rootsi kuningas Johan III andis selle kingitusena Gerdt Bravele. Kuigi pime ordurüütel tegutses mõisas läänihärra õigustega, kuulus see tegelikult endiselt ordule.

17. sajandil sai mõisa omanikuks Heinrich von Knorring abielu kaudu ja tema järeltulijad hoidsid mõisa enda valduses kuni 1908. aastani. Knorringid, kelle nimest on tulnud ka mõisa eestikeelne nimi, lasid ehitada esindusliku kompleksi, sealhulgas mõisa peahoone. Peahoone, mille ehitusmeister oli Johan Gabriel Kranhals (kes oli hiljem ka Tartu Ülikooli peahoone ehitusjuht), valmis 1792. aastal.

Norra Mõisa külajutt Poola sõjavangidest

Norra Mõisa 10. omanikule Gotthard Johann von Knorringule (1744–1825) omistatakse peahoone ning kanalite ja tiikide süsteemi ehitamist 18. sajandi lõpul. Temaga käib aga kaasas ka kohalik pärimus, mis kirjeldab teda kui jõhkardit, kes kasutas mõisa arendamisel Poola sõjavangide elu hinda, neid lisaks piinates ja näljutades.

 

Tehes Norra Mõisa ajaloo kohta põhjalikku uurimustööd, ei õnnestunud mitte kusagilt mujalt leida infot selle kohta, et Norra Mõisas üldse oleksid Poola sõjavangid tegutsenud. Neid pole Koeru surnuaeda maetud ja Tallinnas asunud katoliiklikul kirikul pole nende kohta infot. Koeru kirikuraamatus on vaid kaks veidi poolaliku nimega meest - Dragunov tegi 1794. aastal kahele kohalikule neiule lapsed ja teine oli rätsep Chudnakovsky, kes abiellus.

 

Poolakeelne internet mainib härra Knorringut üldiselt vaid möödaminnes. Kui ta oleks poolakate vastu nii jõhker olnud, nagu pärimus kirjeldab, oleks temast kordades rohkem informatsiooni.

Norra allikad

Mõisahoone kõrval asub allikatiik, millest saab alguse võimas kanalite süsteem. Perekond Knorring laiendas mõisahoone kõrval asuvat allikatiiki ning lõi mõisaparki kanalid ja saared. 1930. aastatel tehtud mõõtmised näitasid, et allikas on väga produktiivne, tuues maale 360 liitrit vett sekundis.

Kui varem kulges allikate ja saarte vahelt ka matkarada, siis praegu on see suletud, sest on pikalt jäänud hooldamata.

Informatsioon

Mõisa aadress: Norra mõis, Norra, 73016 Järva 

bottom of page